• English
  • Eesti

2015. aasta vere ja verekomponentide käitlemisandmete ning verevalvsuse kokkuvõte

07.07.2016
Printer-friendly version

Ülevaade 2015. aasta vere ja verekomponentide käitlemisandmetest ning verevalvsuse kokkuvõte põhineb verekeskuste koostatud vere käitlemisel ilmnenud ohtlike kõrvalekallete ja haiglate verekabinettide koostatud raskete kõrvaltoimete aastaaruannetel, verevalvsusjuhtumite esmastel teatistel ja lõpparuannetel. Andmeid verekomponentide tootmise ja kasutamise kohta kogub Tervise Arengu Instituut ning andmed on leitavad tervisestatistika ja -uuringute andmebaasist.
(http://pxweb.tai.ee/esf/pxweb2008/Database/THressursid/04Verekomponendid/04Verekomponendid.asp)

Ravimiamet on 2015. aasta 31. detsembri seisuga välja andnud ravimite tootmise tegevusload verekomponentide valmistamiseks Sihtasutusele Pärnu Haigla, Sihtasutusele Tartu Ülikooli Kliinikum, Sihtasutusele Põhja-Eesti Regionaalhaigla (2 tegevusluba) ja Sihtasutusele Ida-Viru Keskhaigla.

2015. aastal loovutasid doonorid verekeskustes verd 59 013 korral (2014. aastal 60 890 korral). Verekeskused täisverd eelmisel aastal ei väljastanud ning kogutud verest valmistati erinevaid komponente: erütrotsüütide suspensioon, värskelt külmutatud plasma, trombotsüütide kontsentraat ja lisaks krüopretsipitaat. Kokku teavitasid valmistasid verekeskused 121 891 doosi verekomponente (sisaldab osaliselt ka fraktsioneerimisele suunatud värskelt külmutatud plasmat), millest ülevaade on toodud tabelis 1.

Tabel 1. 2015. aastal Verekeskustes valmistatud verekomponendid
 

Toote nimetusKogus doosides
Erütrotsüütide suspensioon56345
Värskelt külmutatud plasma
  ­ sh afereesi meetodil kogutud
55070
               6272
Trombotsüütide konstentraat
­  sh BC trombotsüüdid
  sh afereesi meetodil kogutud
8235
               6465
               1770
Krüopretsipitaat2241
KOKKU121891

Verekomponentide valmistamine verekeskustes aastatel 2010 - 2015 on esitatud joonisel 1.

Joonis 1. Verekomponentide tootmine aastatel 2010 - 2015. ERS – erütrotsüütide suspensioon; VKP – värskelt külmutatud plasma; TRK – trombotsüütide kontsentraat; KPT - krüopretsipitaat.


Vere käitlemisel ilmnenud ohtlikud kõrvalekalded

Verevalvsuse raames registreerivad verekeskused kõik vere kogumisel, uurimisel, verekomponentide valmistamisel, säilitamisel, väljastamisel ja kasutamisel ilmnenud ohtlikud kõrvalekalded, mis võivad põhjustada retsipiendil rasket kõrvaltoimet või surma. Ohtliku kõrvalekalde korral algatab verekeskus vajadusel tagasivaateprotseduuri, et välja selgitada kõrvalekalde põhjus ning veenduda, et kõrvalekalle ei mõjuta teisi komponente.

2015. aastal teavitasid verekeskused Ravimiametit 41 ohtliku kõrvalekalde juhtumist.

Verekeskus peab käsitlema verevalvsuse korra kohaselt ohtliku kõrvalekaldena korduvalt verd loovutanud doonoritega seotud juhtumeid, kus doonori vere kinnitava viirusuuringu tulemus osutus määramatuks või positiivseks. Siinkohal tähendab positiivne uuringutulemus, et uuritavast vereproovist leiti uuritav marker ning määramatu uuringutulemus tähendab, et vereproovi uuringu tulemus ei vasta kehtestatud kriteeriumidele uuritava markeri olemasolu või puudumise kohta. Ohtlike kõrvalekalletena teavitati korduvdoonori positiivsetest või määramatutest testi tulemustest HIV, B-hepatiidi, C-hepatiidi ning süüfilise tekitaja suhtes - kokku 25 korral.

Lisaks teavitas ühel korral doonor verekeskust B-hepatiidi kahtlusest, mille alusel verekeskus alustas tagasivaateprotseduuri kontrollimaks täiendavalt üle doonori vereloovutusi. Antud juhtumi puhul osutusid säilitusproovide analüüsivastused negatiivseks. Ühel korral alustati tagasivaateprotseduuri, kui  patsient informeeris verekeskust otse võimalikust C-hepatiidi kahtlusest, samas juhtumiga seotud doonoritele teostatud täiendavate uuringute tulemused olid negatiivsed.

B- ja C-hepatiidi viiruste, HIV ja süüfilise tekitaja Treponema pallidumi suhtes uuritakse põhjalikult kõiki donatsioone ning positiivse või määramatu nakkustekitajate uuringutulemusega verd ei väljastata. Sõltuvalt uuringute tulemustest keelatakse doonorile kas ajutiselt või alaliselt verd loovutada ning nad suunatakse täiendavatele uuringutele ja arsti vastuvõtule. Doonorile, kellele on ajutiselt kehtestatud vereloovutuskeeld määramatu tulemuse tõttu, on lubatud verd uuesti loovutada alles siis kui eelmisest vereloovutusest on möödunud ettenähtud aeg ja enne uut vereloovutust on tehtud täiendavad uuringud, mille tulemused on nakkusmarkeri suhtes negatiivsed.

11 juhul teavitati trombotsüütide kontsentraadi mikrobioloogiliste uuringute positiivsest tulemusest. Enamikel juhtudel põhjustas positiivse vastuse verekomponenti sattunud bakter Propionibacterium acnes või Staphylococcus epidermidis ning saastumine toimus tõenäoliselt veeni punkteerimisel. Verekomponentide mikrobioloogiliste uuringute tulemused olid väljastamise hetkel negatiivsed ja patsientidel need juhtumid probleeme ei põhjustanud.

Ravimiametit teavitati ka verekeskuse eksimusest raske kõrvaltoime alase info vastuvõtmisel, vale verekomponendi väljastamisest ning probleemidest allhanke korras uuringuid tegevas laboris. 2015. aastal teavitatud ohtlikud kõrvalekalded on esiatud joonisel 2.


Joonis 2.  2015. aastal teavitatud ohtlikud kõrvalekalded.


Vereülekande ajal või pärast seda täheldatud rasked kõrvaltoimed

Lisaks ohtlikele kõrvalekalletele tuleb registreerida kõik rasked kõrvaltoimed – vereülekande ajal või selle järgselt ilmnenud ohtlik ja soovimatu verekomponendi toime retsipiendi tervisele, mis võib põhjustada rasket tervisehäiret või surma.

Vereülekande ajal või pärast seda ilmnenud raske kõrvaltoime korral algatatakse tagasivaateprotseduur, mille käigus selgitatakse välja, kas raske kõrvaltoime oli tingitud ülekantud verekomponendist või mitte. Selle jaoks uuritakse säilitusproove (igast veredoosist võetud doonorvere proov, mida säilitatakse vähemalt kolm aastat) ning tehakse mitmeid lisateste. Samuti peetakse kinni või kutsutakse tagasi kõik ülejäänud komponendid, mis on reaktsiooni põhjustanud komponendiga seotud. Tagasivaateprotseduuri lõpus antakse hinnang, mis väljendab verekomponendi seotust raske kõrvaltoimega.

2015. aastal käsitleti võimaliku raske kõrvaltoime juhtumitena 32 verevalvsusjuhtumit. Võimaliku raske kõrvaltoimena käsitleti, kuid kinnitust ei leidnud kaks akuutse kopsukahjustuse juhtumit, üks bakeriaalise infektsiooni juhtum, üks mitteimmunoloogilise hemolüüsi juhtum ja üks allo-antikehade tekkimise juhtum, kaks hilist tüüpi hemolüüsi juhtumit, üks vereülekande järgse B-hepatiidi kahtlus ning üks anafülaktilise/anafülaktoidse reaktsiooni juhtum.

Suurima osa kinnitust leidnud raske kõrvaltoime juhtumitest on hilise hemolüütilise reaktsiooni juhtumid – kokku 16 juhtumit. Enamikel juhtudel on olnud patsientidel täielik paranemine ning ka juhtumid ise on tuvastatud alles enne järgmist vereülekannet patsiendile teostatavatel antikeha-uuringutel.

Raske kõrvaltoimena leidis kinnitust üks mitteimmunoloogilise hemolüüsi juhtum, üks akuutse kopsukahjustuse juhtum, neli anafülaktilise ja anafülaktoidse reakstiooni juhtumit ning ühel juhul jäi kahtlus TAD (transfusion associated dyspnea) esinemisele.

Mitte ükski teavitatud juhtum ei olnud seotud ABO veregruppide kokkusobimatuse, vereülekande järgse parasiitinfektsiooni, vereülekande järgse purpura või siirik-peremehe-vastu (graft versus host) reaktsiooniga. Vereülekandest tingituna ei esinenud ühtegi surmajuhtumit ega leidnud kinnitust ka ükski nakkustekitaja ülekandumine.