• English
  • Eesti

2014. aasta vere ja verekomponentide käitlemisandmete ning verevalvsuse kokkuvõte

24.08.2015
Printer-friendly version

Ülevaade 2014. aasta vere ja verekomponentide käitlemisandmetest ning verevalvsuse kokkuvõte põhineb verekeskuste koostatud vere käitlemisel ilmnenud ohtlike kõrvalekallete ja haiglate verekabinettide koostatud raskete kõrvaltoimete aastaaruannetel.

2014. aasta seisuga on ravimite tootmise tegevusload verekomponentide valmistamiseks Sihtasutusel Pärnu Haigla, Sihtasutusel Tartu Ülikooli Kliinikum, Sihtasutusel Põhja-Eesti Regionaalhaigla (2 tegevusluba) ja Sihtasutusel Ida-Viru Keskhaigla.

Doonorid loovutasid verekeskustes verd 60 890 korral (2013. aastal  60 119 korral). Verekeskused täisverd ei väljastanud ning kogutud verest valmistati erinevaid komponente: erütrotsüütide suspensioon, plasma, trombotsüütide kontsentraat ja krüopretsipitaat. Kokku valmistasid verekeskused 123 113 doosi verekomponente, millest ülevaade on toodud tabelis 1. Sellele lisaks kogusid haiglate verekabinetid patsientidele ülekandmiseks 17 doosi täisverd. Verekomponentide valmistamine verekeskustes aastatel 2010 - 2014 on esitatud joonisel 1.

Tabel 1. 2014. aastal Verekeskustes valmistatud verekomponendid

Toote nimetusKogus doosides
Erütrotsüütide suspensioon58232
Värskelt külmutatud plasma
        - sh afereesi meetodil kogutud
54881
          4995
Trombotsüütide kontsentraat
        - sh BC trombotsüüdid
        - sh afereesi meetodil kogutud
7648
          6086
          1562
Krüopretsipitaat2352
KOKKU123113

 

Joonis 1. Verekomponentide tootmine aastatel 2010 - 2014. ERS – erütrotsüütide suspensioon; VKP – värskelt külmutatud plasma; TRK – trombotsüütide kontsentraat; KPT - krüopretsipitaat.

Vere käitlemisel ilmnenud ohtlikud kõrvalekalded

Verevalvsuse raames registreerivad verekeskused kõik vere kogumisel, uurimisel, verekomponentide valmistamisel, säilitamisel, väljastamisel ja kasutamisel ilmnenud ohtlikud kõrvalekalded, mis võivad põhjustada retsipiendil rasket kõrvaltoimet või surma. Ohtliku kõrvalekalde korral algatab verekeskus tagasivaateprotseduuri, et välja selgitada kõrvalekalde põhjus ning veenduda, et kõrvalekalle ei ole mõjutanud teisi komponente.

2014. aastal teavitasid verekeskused Ravimiametit 26 ohtliku kõrvalekalde juhtumist, mis leiavad kajastamist joonisel 2. Kõige sagedamini teavitati ohtlike kõrvalekalletena korduvdoonori positiivsetest või määramatutest testi tulemustest B-hepatiidi, C-hepatiidi ning süüfilise tekitaja suhtes - kokku 15 korral. Seevastu ühtegi korduvdoonori positiivset testi tulemust HIV suhtes polnud.  B- ja C-hepatiidi viiruste, HIV ja süüfilise tekitaja Treponema pallidumi suhtes uuritakse põhjalikult kõiki donatsioone ning positiivse või määramatu nakkustekitajate uuringutulemusega verd ei väljastata.

Joonis 2.  2014. aastal teavitatud ohtlikud kõrvalekalded.

Kaheksal korral teavitati trombotsüütide kontsentraadist valmistatud külviproovi positiivsest tulemusest: kolmel korral oli tegemist valepositiivse uuringutulemusega ning viiel korral tuvastati külviproovist mikroob. Trombotsüütide kontsentraadi ülekandmisega seoses ühelgi patsiendil bakteriaalset infektsiooni või septilisi tüsistusi ei täheldatud.

Vale RhD uuringutulemuse kui ka säilitamisel avastatud hemolüüsi juhtumiga seotud erütrotsüütide suspensioone patsientidele üle ei kantud.

Vereülekande ajal või pärast seda täheldatud rasked kõrvaltoimed

Lisaks ohtlikele kõrvalekalletele tuleb registreerida kõik rasked kõrvaltoimed – vereülekande ajal või selle järgselt ilmnenud ohtlik ja soovimatu verekomponendi toime retsipiendi tervisele, mis võib põhjustada rasket tervisehäiret või surma.

Vereülekande ajal või pärast seda ilmnenud raske kõrvaltoime korral algatatakse tagasivaateprotseduur, mille käigus selgitatakse välja, kas raske kõrvaltoime oli tingitud ülekantud verekomponendist või mitte. Selle jaoks uuritakse säilitusproove (igast veredoosist võetud doonorvere proov, mida säilitatakse vähemalt kolm aastat) ning tehakse mitmeid lisateste. Samuti peetakse kinni või kutsutakse tagasi kõik ülejäänud komponendid, mis on reaktsiooni põhjustanud komponendiga seotud. Tagasivaateprotseduuri lõpus antakse hinnang, mis väljendab verekomponendi seotust raske kõrvaltoimega. 2014. aastal leidis aset 28 raske kõrvaltoime juhtumit, mis on seotud vereülekannetega. Verevalvsusjuhtumitena käsitleti, kuid kinnitust ei leidnud üks bakteriaalse infektsiooni ja neli akuutse kopsude kahjustuse juhtumit.  Ühel korral kahtlustati, et patsiendil diagnoositud HBV nakkus võib olla seotud vereülekandega, kuid antud patisendile tehtud vereülekannetega seotud doonorite uuringud seda ei kinnitanud. Raskest kõrvaltoimest põhjustatud surmajuhtumeid ei olnud. Juhtumid ning nende seotus verekomponentidega on toodud tabelis 2.

Tabel 2. 2014. aastal teavitatud vereülekande ajal või pärast seda täheldatud rasked kõrvaltoimed ja nende seotus

Raske kõrvaltoime tüüp

Juhtumi seotus vereülekandega
VõimalikTõenäoliselt võimalikKindlasti seotud
Immunoloogiline hemolüüs 114
Mitteimmunoloogiline hemolüüs11 
Vereülekande järgne bakteriaalne infektsioon

1

  
Anafülaksia, hüpersensitiivsus 25
Vereülekandest tingitud akuutne kopsude kahjustus 

1

2